3 nippi sibullillepeenra kujundamiseks!

Eks mitmed meist ole seisnud mure ees, et kevadel imeliselt kaunis tulpide ja nartsissidega kaetud peenravaip muutub suve saabudes oma koltunud lehtedega kurvaks vaatepildiks. Ja kuna september on parim aeg sibullillede istutamiseks ja suvi läbi kauni oleva lillepeenra ettevalmistamiseks, siis jagab Mihkel Saare puukooli tootmisjuht Mihkel Saar oma kogemuste põhjal mitut head nippi, kus oleks vaja istutustööd sügise saabudes ära teha.


Millised püsililled sobivad sibullillede kaaslasteks?


Sibullilled on aia esimesed kevadekuulutajad. Sibullillede areng kevadel on kiire ja tormiline, sest juba lume sulades pistavad varajaste sortide esimesed leheotsad end kiirelt mullast välja. Mõne nädala möödudes on peenar täies õieehtes ja nii kestab sibullillede õitepidu aias mai lõpuni. Kui mõned nädalad peale õitsemist on sibullillede lehed veel rohelised, siis peagi algab lehtede koltumise aeg. Kõige keerulisem aeg aias ongi sibullillepeenrale südasuvi. Kuidas siis kujundada peenar niimoodi, et nii kevadel kui ka suvel oleks see silmale ilus vaadata? Oma koduaias olen kasutanud kolme nippi, mida nüüd julgelt soovitan ka teistele.

 


1. Tulbid, krookused ja kurereha 'Jolly Bee'

 

Tulpide sordirühmad ja õite mitmekesisus võivad ajada algaja aiapidaja päris segadusse. Minule meeldib tulpide ja krookuste juures eelkõige õite üldmass ja kaunis värvilaik, mitte nii palju üksikõie ilu. Peenral näevad lausistutusena kõige efektsemad välja näiteks madalakasvulised ja varased tulbid. Nii olengi oma peenrasse istutanud üksnes Greigi ja Kaufmanni sordirühma kuuluvaid sorte, mille kasvukõrgus on 25-35 cm. Need tulbid ei lamandu kunagi, ega vaju õie raskuse all viltu, nagu sageli juhtub suureõieliste tulpidega. Et värvilaik oleks peenral mõjusam, olen igat tulbisorti istutanud peenrale umbes 30-50 sibulat.

 

Tulpide ja krookuste koltumise varjamiseks, olen nende hiliseks partneriks valinud kurereha 'Jolly Bee'. See kurereha on üpris hilise tärkamisega, nii et senikaua kui peenral õitsevad tulbid, on 'Jolly Bee' veel väike. Ja juunist alates saab ta alles õige kasvuhoo sisse ja katab peenra üleni, varjates niimoodi täielikult koltuvad tulbi pealsed. See kurereha on tõeline maratonõitseja, rõõmustades oma õitega juba juuni algusest kuni esimeste külmadeni. Nii on minu sibullille peenar kogu suve kuni oktoobri keskpaigani kaetud üleni siniste õitega. 'Jolly Bee' istutage peenrale ca 50 cm vahedega, nii jääb ka sibullilledele piisavalt istutamiseks ruumi. Taim saavutab ühe suvega 70-100 cm läbimõõdu, nii pole tarvis karta, et peenrale suvel tühikud sisse jäävad.

 

Kurereha ’Jolly Bee’ on minu arvates üks paremaid, sest teist nii kiirekasvulist pinnakattetaime ei ole ja teiste püsikute kasutamisel tuleb püsikuid tihedamalt istutada, siis aga jääb vähem ruumi sibullillede gruppidele.

 

 

 

2. Nartsissid ja päevaliiliad


Nartisside pealsed püsivad peale õitsemist kauem rohelisemana kui tulpide lehed, vajades suve keskel siiski veelgi paremat "maskeerimist". Mida suurema rühma ühest sordist on võimalik istutada, seda võimsam jääb lõpptulemus. Nartsissisibulate õige mahapanemise aeg on septembris, sest sibul tahab soojemat mulda. Erinevade nartisside valik on väga suur ja usun, et igaüks leiab meilt oma lemmiku.

Oma aias olen leidnud nartsissidele kaaslaseks päevaliiliad. Päevaliilia ja nartsisside lehed on nii kasvukujult kui kõrguselt omavahel väga sarnased.Peenart kaugelt vaadates ei saagi aru, et peenral kasvavad nii nartsissid kui päevaliiliad. Mais õitsevad peenral nartsissid, peale jaanipäeva kuni septembrini aga päevaliiliad. Suve teises pooles varjavad päevaliilia lehed nartsisside koltunud lehed täielikult, nii õitseb nartsissi-päevaliilia peenar peaaegu terve suve. Päevaliiliate sorte oma värvikirevuses on palju, varieerudes valgest tumekollaseni ja roosast punaseni. Huvitavamad päevaliilia sordid on näiteks ’Entrapment’ ja ’Daring Deception’ - mõlemad sordid annavad kolmandal aastal peale istutamist 500 õit ühe taime kohta!


3. Krookused, tulbid ja roosid

 

Kolmas nipp on roosid koos krookuste ja tulpidega. Sel juhul tuleb rooside istutamisel jätta

peenra servadesse kohad sibullillede jaoks. Nii õitsevad kevadel sibullilled, suvel roosid. Siinjuures peab hoolitsema selle eest, et rooside talveketteks kasutatav materjal ei satuks sibullillede istutuskohale, kuna sibullilled alustavad kasvamist enne kui roosidel saab katte eemaldada. Paremini sobib sellline istutusviis kokku pinnakatteroosidega, mis jõuavad suvel sibullillede „augu“ täis kasvatada. Eriti head pinnakatterooside sordid on näiteks selleks puhuks tumeroosade pooltäidisõitega ’Palmengarten Frankfurt’, pärlmuttervalgete õitega ’Aspirin’, veripunaste pooltäidisõitega ’Austriana’ ja roosakasvalgete õitega ’Sweet Pretty’ ja teised sordid.


 

Hea teada!

 

Kui vajad väikest meeldetuletust sibullillede kasvatamise kohta, siis
siit leiad väikese spikri. Loe edasi >

 

Save
< Tagasi

web by OK Interactive